Mis motiveerib inimesi argumenteerimisoskusi arendama?
Koolitustel osalemise tulemusel paranes meeskonnatöö, osalejad said arendada argumenteerimist, struktureeritud vastamist, enesekehtestamist, esinemis- ja kõnelemisjulgust ning konfliktisituatsioonis adekvaatset reageerimist, selgub kliendiuuringust, mida korraldasime 2015. aasta sügisel.
Teeme juba pea 10 aastat ettevõttena tööd selle nimel, et ühiskond võtaks omaks arusaama, et dialoogis peab saama määravaks tugevam argument, mitte osapoole võimupositsioon. Selle aasta sügisel viisime läbi meie klientide hulgas uuringu, et selgitada, mis motiveeris neid arendama oma argumenteerimis-, mõtlemis-, suhtlemis- ja eneseväljendusoskusi.
Mis elualal on argumenteerimisoskus kasulik?
Ei tasu unustada, et kuna argumenteerimine on universaalne oskus, siis on ta lisaks tööle kasulik ka pereelus ja suhtluses sõpradega. Meie omalt poolt paneme südamele, et argumenteerimist kasutataks väljaspool töökeskkonda hoolikalt - mõnikord nõuab meie isiklik elu rohkem emotsionaalset, kui ratsionaalset reaktsiooni:)
Milleks on argumenteerimisoskust vajalik arendada?
“See on kihvt asi, kui inimesed suudavad struktuurselt oma mõtteid esitada”, ütles üks vastanutest, selgitades, mis kasu on argumenteerimis- ja kõnelemisoskuste arendamisest. Lisaks on nii mõndagi juurde õpitud ja parandatud:
ARENENUD | ÕPITUD | PARANENUD |
allikakriitilisus | tõestuspõhine kõnelemine | eneseväljendusoskus |
argumenteerimisoskus | parem enesekehtastamine | tähelepanelik vestluspartneri kuulamine |
oskus reageerida konfliktsituatsioonis | kiire ja struktureeritud vastamine | esinemis- ja kõnelemisjulgus |
oskus märgata demagoogiat | kirjaliku argumendi koostamine | meeskonnatöö |
oskus tutvustada oma maailmavaadet | tellija sise- ja väliskommunikatsioon |
Mida plaanime 2016. aastal?
Mõte 1: Väitluskoolituse brändi nõrkus on seotud nimisõnaga väitlus, mida seostatakse väitluse hirmutava ja kohati elitaarse kuvandiga Eesti ühiskonnas. Väitlust nähakse kui midagi, mida teevad näiteks professionaalsed poliitikud telesaadetes või võrdub väitlus vaidlusega, kus üks pool võidab ja teine kaotab.
Meie lahendus: 2016. aastast saab meie kaubamärgiks ja ettevõtte nimeks SpeakSmart. Me jätkuvalt seostame end MTÜ Eesti Väitlusseltsiga kui väitlushariduse edendajaga Eestis ning oleme sotsiaalne ettevõte, kandes MTÜga sama missiooni ühiskonnas, kuid taandume nimest Väitluskoolitus. Sellest täpsemalt juba uuel aastal!
Mõte 2: Koolitustel osalemist/ tellimist takistab peamiselt ajapuudus. Inimeste igapäevatöö on kiire ning erialaspetsiifiliste koolituste kõrval on keeruline leida aega laiemaks enesetäiendamiseks. Klientidel on erinevad ootused koolituse intensiivsusele ning pikkusele.
Meie lahendus: Oleme liikumas 6 x 45 minuti pikkuste koolituste poole, kuigi koolitusturu standard on siiani 8 tunnised päevad. Kuna õpetame ratsionaalset mõtlemist, mis kasutab palju inimese energiat, siis näeme, et 8 tundi päevas on osalejatele liiga intensiivne ja päeva lõpus ollakse väga väsinud. 6 tunnistel koolitustel on ka mugavam osaleda, sest kui koolituspäev lõpeb, siis tead, et päev ei saa veel läbi ja saada oma e-kirjad üle lugeda.
Mõte 3: Osalejad ootavad (üldiselt) koolitajatelt rohkem individuaalset ja otsekohesemat tagasisidet.
Meie lahendus: Toetame osalejate soovi saada rohkem individuaalset tagasisidet ning seetõttu soovitame tellida koolitusi väiksematele gruppidele - nii saab koolitaja pühendada igale osalejale ning harjutuste puhul pikemat tagasisidet anda.
Ja lõppu üks konkreetsemaid vastuseid kogu uuringust:
"[Väitluskoolitusest on kasu] kõikidele nendele, kes liiga palju räägivad. Miks sa kulutad mu aega, sa saaksid seda öelda kolme lausega!"
Anna oma mõtetele võimalus!
