Kadri Lainas: ettevõtte sõnumi ettevalmistamisel alusta tegevjuhist

15. mai 2013, Helina Loor, Kommentaarid: 0
Kadri Lainas tegeles aktiivselt väitlusspordiga keskkooli ja ülikooli ajal. Oma karjääri on ta alustanud AS Kalevis. Praegu töötab Kadri Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektorina ning 2011. aastal sai ta Aasta Turundustegu 2011 Grand prix võitja tiitli.


Pildi autor: Andras Kralla, Äripäev

Kuigi tänapäeval on turundus ja kommunikatsioon hästi levinud erialad, usun, et paljudele inimestele jääb arusaamatuks, milleks seda ikkagi vaja on?

Turundus ja kommunikatsioon on minu arvates ühed olulisemad vahendid äriettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Enamasti sõltub sellest, kuidas kujuneb turuosa kasv ja ettevõtte kasum.

Kas Sa arvad, kas on eriti hea, kui üks ja sama inimene tegeleb mõlema – nii turunduse kui ka kommunikatsiooniga?

Ei, ma ei arva, et ilmtingimata hea on, aga plusse kindlasti on. Näiteks mina olen Prisma juhtkonnas ja meie juhtkond on eripärane - meie töötame kõik ühes toas koos ja jagame palju omavahel vastutust ja mõtteid. Minu jaoks tähendab see, et ma ei ole mitte kõnetoru – juht ütles, mina ainult vormistan paberit või reklaami, vaid mina olen üks nendest, kes võtab oma vaatenurga kaasa ja töötab protsessis kaasa. Ma arvan, et olen üks vähestest selle positsiooni inimestest, kes ise suhtleb ajakirjanikega. Samas mul on tunne, et see info, mida ma ajakirjanikele annan, on selles mõttes väärtuslikum, et ma tean nendest erinevatest aspektidest, mis meil hetkel toimub, ise palju rohkem kui keegi teine.

Rääkides ajakirjanikest ja kommunikatsioonist, kuidas arvad, millest alustada oma organisatsiooni sõnumi koostamist?

Kindlasti tegevjuhist. Tuleb alustada sellest, mida tegelikult saavutada tahetakse, kas kommunikatsioon tegelikult suudab toetada seda, mis on eesmärgid. Sageli ka suudab, aga vahel alustatakse valest otsast. Toon ühe näite Prisma puhul. Meil Prismas on põhimõte, et turunduseelarve on alati väiksem, kui konkurentidel. Meie põhimõte on, et meie peamine turunduskanal on pood. Kujutagem ette, et inimene tuli poodi esimest korda. Kui seal ei ole hinnatase korras, ei ole toodet, mida ta soovib, on pikad järjekorrad, ei leia parkimiskohta, peab kaupade vahel trügima, on pikad järjekorrad kassas, tõenäosus, et ta teist korda soovib kauplusse tulla, on kadu väike. Siis tegelikult küsimus ei ole reklaamis, küsimus on selles, milline see pood tegelikult on.

Ilmselt pead Sa palju esinema väikese või suure publiku ees? Kas valmistad selleks ette?

Tuleb küll esineda. Tihti meie enda koolitustel ja 4-5 korda aastas erinevatel konverentsidel. Kindlasti valmistan ette, see on umbes sama, et küsida näitlejate käest, kas enne etendust peaks harjutama. Ma arvan, et inimesed, kes ei tegele igapäevaselt avaliku esinemisega, pühendavad eelnevalt häbenematult vähe aega sellele, et mõtelda, mida nad tegelikult ütlema lähevad. Tegelikult on siin sama paralleel näitlejatega – professionaalid harjutavad väga palju.

Millised on Sinu soovitused, kuidas valmistada oma kõnet ette?

Mõtle, miks sa sinna lähed. Mõtle, kes on kuulajad, mis on põhisõnum, mida sa tegelikult ütelda tahad, mida sa tahad, et kuulaja kaasa võttaks ja harjuta ka kindlasti läbi. Väga hästi tuleb läbi mõtestada kõne algus ja kõne lõpp. Esimene on see, kus sa pead publiku tähelepanu kätte saama ja teine emotsioon, millega inimesed lahkuvad. Kui on oskust, siis vahepeal tasub teha natukene nalja.

Veel mina soovitaks lugeda, tavaliselt leiad kirjandusest väga häid pärleid, väga häid juhtumeid, mida vahel tuua või pikida oma kõne sisse. Mulle endale näiteks tohutult meeldib populaarteaduslik psühholoogia, Dan Ariely või isegi Nobeli preemia laureaat Daniel Kahneman. Nad toovad väga palju huvitavaid näiteid selle kohta, milline inimene tegelikult on. Sellised asjad pakuvad inimestele reeglina huvi.

Olid varem ka aktiivne võistlusväitleja. Kuidas arvad, miks oli väitlus Sinu jaoks kasulik?

Väitlus annab esiteks hästi struktureeritud mõtlemise ja argumendi ülesehituse. Teiseks annab ta väga hea sõnalise väljenduse. Tänapäeval võib inimene ütelda, et mul ei ole avaliku esinemist vaja, aga kui sa lähed koosolekule ja pead oma ideid kaitsma, siis puutudki väitlusega kokku. Koosolekul pead sa oma mõtteid struktureeritult väljendama ja suutma neid mõtteid väga selgelt sõnadesse panna. Mina olen neid oskusi väitluse kaudu omandanud.

Kolmandaks annab väitlus lugupidamist enda suhtes ja selle inimese suhtes, kellel on teistsugune arvamus. Sa harjud arusaamaga, et on normaalne, kui inimesel on erinev arvamus või et ta vaidleb vastu. Ehk minu meelest õpetab väitlemine seda, et ei kardeta erinevaid arvamusi. Sa saad aru, et erinevad arvamused ongi olulised selleks, et saada kõige paremat tulemust.

Lõpetuseks ütlen, et minu meelest õpib inimene terve elu. Isegi kui nooremas eas ei ole väitlusega tegelenud, võib sellega ka hiljem alustada. Vahel piisab paarist tunnist ja on juba tunda, et kõneoskus on paranenud.


Sildid:

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: