Kuidas kasutada argumenti ja väitlusoskuseid oma töös?

21. aprill 2016, Helina Loor, Kommentaarid: 0
Koondasime 2015. aastal kokku Eesti ettevõtete juhtide ja töötajate mõtted sellest, kuidas nemad on tööl leidnud kasutust väitlusoskustele - struktureeritud mõtlemisele, veenvale esinemisele ja argumendile.

Martin Kõiva, vastamise hetkel Cherry Eesti tegevjuht,praegu Head of Customer Support Pipedrive'is.

Sisemist väitlust toimub meil pidevalt näiteks müügimeeskonnas, kes peab otsustama, millised pakkumised on väärt inimesteni toomist ja mis mitte. Nendes olukordades on juht tihti see, kes peab olema võimeline veenvalt argumenteerima, miks midagi nii või teisiti sai otsustatud.  Tänapäevases ettevõttes ei saa otsused sündida ainult kellegi peas ning hilisemaks põhjenduseks kolleegidele olla „Sest nii lihtsalt on“. Kui juht ei suuda oma otsuseid põhjendada, siis kaob autoriteet kiirelt ja varsti ka tiitel. Ja mis puutub otsuste langetamisse, siis ma usun, et esiteks tuleb eristada, milliseid otsuseid tasub põhjalikult analüüsida ja milliseid intuitiivselt langetada. Otsuste langetamise kiirus pole vähem oluline, kui õige otsuse leidmine.
 

Art Lukas, vastamise hetkel Pärnu Konverentside juht, praegune Maksekeskuse juht

Esiteks on avalik esinemine suuremal osale inimestest ikka väga raske ülesanne. Kui suudad suvalisel hetkel seltskonna eest püsti tõusta ja oma mõtte selgelt ning kõlavalt esitada, siis see paistab silma. Üks iseäralik pluss veel - avaliku esinemise julgust saab ehk mujalt ka, aga väitlus õpetab lisaks ajas püsima. Konverentsiäris on üks suuremaid peavalusid, et kes ei ole päris elukutselised esinejad, kipuvad tihtipeale oma ettekandega üle aja minema. Vähestel inimestel on ilma läbi harjutamata olemas tunnetus, kui palju mahub 15 või siis 30 minutisse.


Kadri Lainas, vastamise htekel AS Prisma Peremarket turundusdirektor, nüüd sõnumiagentuuri Akkadian partner. Pildi autor: Andras Kralla, Äripäev

Väitlus annab esiteks hästi struktureeritud mõtlemise ja argumendi ülesehituse. Teiseks annab ta väga hea sõnalise väljenduse. Tänapäeval võib inimene ütelda, et mul ei ole avaliku esinemist vaja, aga kui sa lähed koosolekule ja pead oma ideid kaitsma, siis puutudki väitlusega kokku. Koosolekul pead sa oma mõtteid struktureeritult väljendama ja suutma neid mõtteid väga selgelt sõnadesse panna. Mina olen neid oskusi väitluse kaudu omandanud. Kolmandaks annab väitlus lugupidamist enda suhtes ja selle inimese suhtes, kellel on teistsugune arvamus. Sa harjud arusaamaga, et on normaalne, kui inimesel on erinev arvamus või et ta vaidleb vastu. Ehk minu meelest õpetab väitlemine seda, et ei kardeta erinevaid arvamusi. Sa saad aru, et erinevad arvamused ongi olulised selleks, et saada kõige paremat tulemust.


Kristi Liiva, Arvamusfestivali peakorraldaja, Kommunikatsioonibüroo JLP omanik.
Pildi autor PM/Peeter Langovits/Scanpix

Õnnestunud arutelu on selline, mille käigus osalejad jõuavad mõteteni, millele nad varem
polnud osanud mõelda. Omavahel kohtuvad mõtted, seisukohad ja argumendid, ei toimu isikutevahelist ärapanemist ja konflikti ning arutelu kuulajad lava ees ühel hetkel muutuvad aktiivseteks osalejateks. Selle eesmärgi saavutamiseks oleme koostanud festivali hea tava, millest palume osalejaid ka lähtuda. Me tõestame, mida väidame ning austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivali osalejaid.


Mario Vee, Leonhard Weiss Energy (endine Eesti Energia võrguehituse) piirkonna juht

Kuna EE on väga suur ettevõte, siis paljusid oma kolleege ei tunne ma isegi nägupidi. Väitlusklubi on pakkunud võimalust erinevate kolleegidega kontakte ja mõtteid vahetada ning kes teab, võib-olla tekivad uued koostöökohadki? Lisaks argumendile, et väitlus ühendab lahedaid inimesi, on väitlemine loomulikult arendav - koosolekutel on lausa hea vaadata, kuidas väidetest on saanud argumendid


Ulla Saar, vastamise hetkel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist, nüüd Primus jurist

Julgus avalikult sõna võtta on arenenud peaasjalikult väitluse kaudu, mis aitab kaasa nii ministeeriumisisestel kokkusaamistel kui ka kohtus esinemisel. Samuti on väitlus tublisti arendanud minu võimekust probleemi olemusest kiiresti aru saada, leida loogilisi seoseid ning näha ka suuremat pilti.

Olen veendunud, et MKMi väitlusklubi aitab eelkõige kaasa efektiivsele meeskonnatööle ja avatusele organisatsioonis, sest võimaldab suhelda inimestega, kellega igapäevaselt kokku ei pruugi puutuda. Personaalsel tasandil aitab väitlus kaasa igaühe enesearengule ning teadmiste laienemisele ja selle kaudu üleüldisele pädevuse kasvule."


Uve Poom
, vastamise hetkel SA Unitas tegevjuht.
Pilt: Unitase pildikogu

Väitlus pole andnud mulle nii väga võimet musta valgeks rääkida, kui ta on andnud võimet märgata, millal ja kuidas musta valgeks räägitakse. Pean seda väärtuslikuks oskuseks nii tööalases kui ka ühiskondlikus elus kaasa löömisel.



Matti Laarmaa
, vastamise hetkel investeerimisfondide õigusnõustaja, nüüd tegevjuht
Väitluskogemus annab inimesele julgust oma arvamust avaldada, vastaspoole küsimustele paindlikult reageerida ja leida sõnumile mõjuvaid põhjendusi, mis kiiremini kuulajani jõuavad. Väitlusoskus annab head raami oma mõtete selgeks väljendamiseks ja sa teed seda minimaalse ajaga. Koolitajana näen ma positiivse tulemusena eelkõige oskust struktureerida ja visualiseerida. Koosolekud inimestega, kellel puudub arusaam argumenteerimise põhialustest, on rasked. Väga palju kohtun olukordadega, kus inimesed ei ole mõelnud läbi, mis on nende sõnum ja miks see peaks mind huvitama ja see on kindlasti probleem nii minu kui ka nende jaoks.

Sildid:

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: