Mis on hea arutelu alustala?

01. juuni 2016, Helina Loor, Kommentaarid: 0
Hea arutelu ei sünni iseenesest. Selleks ei piisa ainult huvitavatest arutlejatest ja heast teemast, olulist rolli mängivad ka moderaatorid, kes juhivad arutelu. Modereerimisest ja arvamuskultuurist räägivad Arvamusfestivali vabatahtlikud Annika Uudelepp ja Margo Loor.

Hea arutelu alustalaks peavad Annika ja Margo üksmeelselt seda, et arutelu juht paneb alguses enda jaoks paika arutelu iva, mille ümber arutelu kujuneb. „Kui eesmärki pole, siis tuleb sellest selline jututuba, mis käib kuidagi juhuslikult teemast teemasse,” arvab Loor. Just vastavalt paika pandud eesmärgile saab hakata ülejäänud arutelu üles ehitama.

Annika ja Margo modereerisid eelmise aasta Arvamusfestivalil erakondade esimeeste debatti. Aruteluks ettevalmistumine võtab tunduvalt rohkem aega kui arutelu ise – seetõttu alustasid nad ettevalmistustega kaks kuud enne festivali. Arutelu disaini käigus mõeldi läbi, kellega millest rääkida ja mis on arutelu fookus. Seejärel sai hakata kontakte looma. Moderaatorid pidid eri teemadega tutvuma, debatis osalenud poliitikutega suhtlema ning neile toimuvat selgitama. Loodi detailne arutelu stsenaarium, kus oli kirjas, kes millest mingil hetkel räägib, millised ülesanded antakse ja kui kaua iga tegevus aega võtab. Vahetult enne arutelu räägiti lava taga olulisemad asjad poliitikutega uuesti üle.

Hea arutelu – argumenteeritud ja kaasav

„Kui oled nagu tuulelipp, et kust tuul, sealt meel; mida mingi küsitluse tulemused parasjagu näitavad, seal meel, siis on keeruline head arutelu pidada,” lausub Margo. Seetõttu peab debatis osaleval inimesel olema kindel seisukoht, mida ta peab oskama veenvalt argumenteerida. Debatis ei tohi karta kuulata teiste poolte argumente ning peab olema julgust oma argumente kahtluse alla seada. Samuti ei tohi oma kriitikaga minna isiklikuks. Hea arutelu peab andma positiivse elamuse, püsima fookuses ning seda peaks olema võimalik sisukalt kokku võtta.

“Äärmused on keerukad,” sõnab Annika. Sel põhjusel peab arutelujuht eeltöö käigus endale selgeks tegema, milliste vaadetega inimesed debatis osalevad, et vastavalt sellele teemasid tõstatada. Samuti peab modereerimisel arvestama osalejate omapäradega – mõnda inimest on arutelus keerukam juhtida kui teist. „Neid inimesi, kes on ise väga-väga jutukad, on natukene raskem modereerida, sest nad ei anna isegi hingetõmbepausi, et midagi vahele küsida,” leiab Annika. „Samuti on keerukad väga kohmetud, arglikud ja sõnaahtrad inimesed.”

Arvamusfestivali erakondade esimeeste debati järel said Margo ja Annika kõige rohkem positiivset tagasisidet selle eest, et nad tõid osalejad oma tavapärasest rollist välja ning vältisid poliitilise telesaate formaati. „Me lubasime endale Margoga asju, mida üldiselt erakondade esimeestega arutelu korraldajad ei ole väga lubanud,” ütleb Annika. „Me kasutasime sellist mitteformaalsemat pingevabamat õhustikku ära teadlikult, me panime nad koos tegutsema.” Moderaatorid korraldasid Mart Helmele, Taavi Rõivasele, Kadri Simsonile, Margus Tsahknale, Andres Herkelile ja Jevgeni Ossinovskile ühise ajurünnaku, palusid välja tuua teineteise positiivseid omadusi, tarkade klubi stiilis ühise meeskonnana sõnastada Eesti ühiskonda edasi viivaid väärtuseid ja jagada oma aasta suurimat õpikogemust. „Me panime nad küllaltki dünaamilisse rolli, meil oli päris palju nii-öelda vilesid seal kasutusel,” lisab Annika. Ka teiste Arvamusfestivalil osalejate käest küsiti poliitikutelt kuuldud mõtete kohta tagasisidet.

Arvamusfestivali aruteludelt ei puudu lisaks esinejatele ja moderaatoritele kunagi teised festivalil osalejad. Mõnedes aruteludes oodatakse neilt lihtsalt kaasa mõtlemist, teistes aruteludes aga ka aktiivsemat osavõttu. Arvamusfestivalil on võetud omaette eesmärgiks kuulajate kaasamine. „Kuulajal on palju mugavam ja turvalisem mitte olla kaasatud aruteludesse,” lausub Annika. „Samas ei tahaks ka seda, et oleks rääkivad pead laval. Hea arutelu on selline, kus kuulajad ei pea olema täiesti passiivsed, kus kuulajatel on võimalik kuidagigi sync’ida ja reageerida.” Moderaator peab endale selgeks tegema, mis on osalejate kaasamise eesmärk – see võib olla kas tagasiside saamine, ideede saamine, diskussiooni sekkumine või lihtsalt nende aktiivsena hoidmine. Vastavalt sellele tuleb edasi mõelda, kuidas seda kõige mõttekam oleks teostada.

 

Seitse reeglit heaks aruteluks

Arvamusfestivalil osalejatele kehtib hea arutelutava, mis koosneb järgmistest punktidest:

  1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
    2. Tõestame, mida väidame.
    3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
    4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
    5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
    6. Keskendume lahendusele – kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
    7. Võimalusel ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale – las kõneleb inimene, mitte PowerPoint.

„Need on mõistliku ühiskonna mõistlikult teineteisega rääkimise reeglid. Välja arvatud see PowerPointi punkt, see on festivali jaoks,” sõnab Margo. Hea arutelutava sõnastati soovina, millisena tahetakse näha arutelusid nii Arvamusfestivalil kui ka ühiskonnas. „Aga me ei ole mingid arvamuspolitseid. See on hea tava — me soovitame ja loodame, aga me ei kontrolli, ei keela ja ei karista,” lisab Margo. Ta avaldab lootust, et hea arutelutava kandub edasi Eestisse laiemalt.

Margo ja Annika hinnangul on Eesti ühiskonnas toimuvas avalikus debatis mõningaid puudujääke, mida saaks ja tuleks arendada. „Tõestame, mida väidame. Võta suvaline arutelusaade või arvamusartikkel ja vaata, kui palju seal on tõestust. Pigem näpuotsaga,” lausub Margo. „Me oleme jõudnud faasi, kus meil väidetele lisanduvad selgitused, aga tõestustest on enamasti ikkagi päris palju puudu, kui me võrdleme seda Briti või Ameerika avaliku arutelu pidamise kultuuriga.” Margo ja Annika on ühel meelel, et tuleks ära lõpetada isiklikud rünnakud ning oluline oleks hakata julgemalt välja ütlema konkreetseid seisukohti, mida ollakse valmis argumenteeritult kaitsma.

„Mulle tundub, et mõnikord avalikes aruteludes pannakse auru sellisele „Kas ma näen äge välja?” küsimusele,” arvab Annika. „Kalambuuritsetakse, püütakse kellegi arvelt teravusi loopida, teha mingeid natuke sarkastilisi nalju.” Annika sõnul pole see sisukas, vaid pigem domineerib meelelahutuslikkus. „Nii kaua kui see domineerib, siis ma arvan, et nii kaua me polegi lõpuni rahul. Kaasahaaravus ja meelelahutuslikkus ei peaks tulema enesenäitamisest ja teistele ärapanemisest, vaid eelkõige sisust.”

Originaalartikkel ilmus Arvamusfestivali blogis 01.06.2016. 

Sildid:

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: