Sten Andreas Ehrlich: Uus majandus vajab uutmoodi juhtimist

01. märts 2016, katja.danilova, Kommentaarid: 0
Eesti majandusel ei lähe kuigi hästi. Kahe nädala jooksul on teatatud rohkem kui tuhande töökoha kadumisest. Kõikides Euroopa Liidu riikides peale Soome ja Kreeka kasvas majandus 2015. aasta neljandas kvartalis kiiremini kui Eestis. Viimaste aastate jooksul on palgad kiiresti tõusnud, ent tootlikkus pole suutnud sammu pidada ja ettevõtete konkurentsivõime on langenud. Seetõttu arvatakse valjuhäälselt pea iga nädal, kui mitte iga päev, et valitsus peaks kiiresti leidma viisi majanduse kasvule pööramiseks. Juba peaaegu kakskümmend aastat on kutsutud leidma Eesti Nokiat, mis on saanud kõige kulunumaks kujundiks Eesti majandusajakirjanduses.
Aga seejuures unustatakse, et riik ei saa leida Nokiat ettevõtete eest. Majanduskasv on eelkõige ettevõtete kasv. Konkurentsivõime tõuseb, kui firmade tootlikkus paraneb. Selleks on vaja muutusi, innovatsiooni. Suhteliselt kalli tööjõuga riigis peavad ettevõtted tegutsema teisiti kui madalamate palkadega majanduses. Ent muutusi ei tehta nii kiiresti, kui oleks vaja.

Muutusi kardetakse, sest äkki on uus halvem kui oli vana. Innovaatilisi ideid peljatakse isegi välja pakkuda, sest ei olda kindlad nende edus ega soodsas vastuvõtus ja kardetakse jääda rumalaks. Hirmu tõttu blokeeritakse innovatsioon sageli juba eos emotsionaalsete argumentide toel. Idee võib ju olla hea ning tulus, aga ilma rakenduseta pole sellel mingit väärtust.

Sel põhjusel ei saa innovatsioon tekkida ilma seda soodustava juhtimiskultuurita. Kui otsused sünnivad käsukorras, emotsioonide pinnalt ning ilma aruteluta, võivad head ideed jääda teostuseta ja muutuda väärtusetuks. Kui otsused arutatakse ratsionaalselt läbi, hinnates kainelt nende tulusid ja kulusid, on palju suurem võimalus, et tootlikkust tõstvad ideed pääsevad võidule.

Kriitiline mõtlemine on tänapäeva ühiskonnas ja ettevõtluses hädavajalik oskus. Hea juht peab oskama argumente kuulata ja koostada ning arutelu ohjata. Kõiki neid oskuseid arendab argumendiõpe, mis sai haridusprogrammi osaks alles hiljuti. Innovatsiooni soodustamiseks peab argumenteeritud ja kaasav juhtimiskultuur asendama käsukorras juhtimise.

Mida teha kui oskustest jääb puudu? Muidugi on võimalik oskust kriitiliselt mõelda arendada. Aga ratsionaalset arutelu on võimalik stimuleerida ka muutes koosolekute formaati. Kui koosolekul osalejad peavad võtma rolli uut ideed toetada või olla selle vastu, ei teki hirmu jääda uuendust toetades rumalaks. Sihipäraselt argumente otsides on tõenäosus leida häid mõtteid hoopis suurem kui struktuuritult arutades.

Eesti on kaotamas oma rolli allhanke ja odava tööjõu maana ning muutumas kõrge lisandväärtusega majanduseks. Uude majandusse ei sobi käsukorras juhtimine, sest see takistab innovatsiooni. Sestap peaks iga juht leidma aega enda arendamiseks ja õppima argumente koostama, kuulama ning juhtima.
Sildid:

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: