Uve Poom: Avaliku esinemise ABC

15. juuni 2011, Helina Loor, Kommentaarid: 0
Avalik esinemine on pea sama vana kui kõneoskus ise. Esimene avaliku kõnelemise juhend kirjutati 2400 aastat tagasi kreeka filosoofide poolt. Ka avaliku esinemise rakendamine on laiaulatuslik – alates enda mõistetavaks tegemisest pere keskel või koolis kuni esitluste tegemiseni tööl ja suurte rahvahulkade ees. Adolf Hitler ja Martin Luther King on head näited oraatoritest, kes on kasutanud oma annet täiesti erinevatel eesmärkidel.

Esinemiskartust nimetatakse glassofoobiaks ja see on usutavasti enimkogetud kartus maailmas – umbes 75% inimestest peab seda endale omaseks. Õnneks on sellest võimalik natukese teadmiste ja praktikaga üle saada.

KÕNE ETTEVALMISTAMINE

Raske treeningul, kerge lahingus.

Avaliku esinemise eesmärk on kedagi milleski veenda. Hea kõneleja suudab mõjutada inimese emotsioone, mitte lihtsalt olla informatiivne. Sel teel on kõnelejale abiks julgus esineda ning võime oma seisukohti selgelt ja veenvalt esitada.

Kõne ettevalmistamine on kõne üks kõige tähtsamaid osasid, mis võtab tavaliselt aega kordades kauem kui kõne ise. Alljärgnevalt paar vihjet kuidas end hästi kõneks ette valmistada.

 1. Analüüsi, kes on publik

Peab teadma, mis on publiku taust, missuguseid argumente ja võtteid nende veenmisel kasutada. Kuidas nad Sinusse või teemasse suhtuvad? Mis üritusel nad on? Kas ja kes on neile varem kõnelenud? Mis ja kui tugevad väärtused neil võivad olla? Mis ootused neil on? Kas on midagi iseäralikku, millega peaks arvestama?

Koolitajate seas liigub linnalegend hinnatud suhtluskoolitajast ja ta võis hästi koolitada isegi „käigu pealt”, ilma suurema ettevalmistuseta. Ühtlasi kasutas ta oma mõtete edastamiseks igati asjakohaseid fotosid ja karikatuure. Ükskord palutigi tal teha lühike loeng suhtlusteemadel puuetega inimeste konverentsil. Ja suur oli tema üllatus, kui sel korral olid kuulajateks grupp pimedaid, kellele polnud näidatavatest piltidest suuremat kasu.

   2. Sinu kõne peab olema sisukas

Igasuguse kõne esitamisel on jutu sisu see, milleta on keerukas hakkama saada. Valda oma teemat, see toob ka enesekindluse, usutavuse ja kõige selle tulemusena võime kuulajaid veenda. Valmista kõne ette 2-3 põhipunkti ümber. Kasuta olulist, teemassepuutuvat ja kaasaegset informatsiooni. Internet ja raamatukogud aitavad leida lõpmatu hulga materjale lõpmatu hulga teemade kohta.

   3. Mõtle eelnevalt, kuidas hoida publiku tähelepanu

SELGUS

Viimaks oma sõnumit kuulajateni on oluline, et see saaks selgelt, arusaadavalt esitatud. Oluline pole see, mida Sa ütled, vaid see, mida publik kuuleb. Kusjuures inimene kuuleb vaid seda, mida ta mõistab. Liiga kiiresti esitatud laused või keerulised sõnad jäävad arusaamatuks, eriti kui need on esile mananud oma ala spetsialist valdkonda mittetundva publiku ees.

Siinkohal on oluline mängida nii kõne kiirusega ja intonatsiooniga kui ka sõna- ja sisukasutusega. Ääretult oluline on arvestada kui keerulisi mõttekäike on võimalik konkreetse kuulajaskonnani viia. Piltlikult öeldes - 4. klassi lastele ei saa rääkida geenitehnoloogiast teaduslikus keeles ja tippteadlastest geenitehnoloogidega ei saa rääkida samamoodi nagu 4. klassi lastega.

HUUMOR

Kui võimalik, valmista ette ka midagi humoorikat – emotsioonid aitavad kõige paremini infot omandada, kuigi ma ei tea miks mul on siis raske häid nalju meelde jätta. Kasutada võiks nt intrigeerivaid vanasõnu, Murphy seaduseid (mida on internetist kerge mitmesuguste teemade kohta leida), teemassepuutuvaid anekdoote (juhul kui oskad nalja teha ning see pole liiga pikk!). 

Emotsionaalne kaasatus

Kõneleja kaasatus või emotsionaalsus kõne suhtes on oluline tähelepanu köitmisel. Samas ei tohiks tunded olla eufoorilised, liiga tugevad. Peaks jääma mulje, et inimene hoolib teemast ja teab mis ta räägib.

Füüsiline välimus

Raamatu järgi ei saa otsustada selle kaane järgi, aga inimesed teevad seda pidevalt.

Ükskõik, mida mõned (või isegi paljud) inimesed arvavad, aga füüsiline välimus ON oluline. Nähes välja nagu sündmus eeldab (või natuke korrektsem), oled Sa publiku jaoks meeldivam, mis on oluline, sest kõneleja meeldivuse ja kuulaja veenmise vahel on selge seos.

KÕNE HARJUTAMINE

Eduka kõne sooritamiseks on vajalik kõne harjutamine, eriti kui avalik esinemine pole Sinu jaoks igapäevane tegevus. Edukad kõnelejad on edukad just seetõttu, et nad teavad tihtipeale sõna-sõnalt tervet oma ettekannet peast!

Näiteks võin oma giiditöö praktika – mitmed lood, laused ja sõnakasutused on mul läbi kõikide ekskursioonide samad. Seeläbi olen saavutanud sujuvuse, millest alguses vaid unistasin. Väitlemises harjub inimene sarnaselt korduvalt oma argumente lahti seletama. Sama kehtib müügitöös, kus müügiinimestele selgitatakse lahti kõikvõimalikud kliendi vastused ning müüja vastused neile, eesmärgiga veenda inimest midagi tegema.

Ja lõpetuseks...

Glassofoobia ehk rambivalguse kartuse eemaldab:

  • 75% eeltöö ja harjutamine;
  • 15% hingamisharjutuste tegemine (sügav hingamine, silmad kinni)
  • 10% mentaalne ettevalmistus ja keskendumine

Häid ja piisavalt emotsionaalseid kõnesid teile!


Sildid:

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: