Väitlusoskused


Väitlemine on ideede ja põhjendatud seisukohtade kohtumine ehk argumenteeritud arutelu, kus:
  • vastanduvad argumendid, ümberlükked, mitte isikud;
  • on kokkulepitud kindel küsimus (sh defineeritud mõisted), mille üle väideldakse;
  • on kaks või rohkem osapoolt;
  • kõik osapooled saavad sõna.

Väitlus on meeskonnatöö. Ilma koos mõtlemata ja arutlemata ei saavutata väitluses edu. Sama kehtib ka ühe organisatsiooni kohta - kui meeskond koos ei mõtle ja omavahel otsuseid läbi ei aruta, ei toimu organisatsioonina läbimõtestatud arengut ja püsiva mõjuga otsuseid. Selleks, et toimuks argumenteeritud arutelu tööalases suhtluses, on vaja:

  • anda ruumi rääkimiseks, vähendada vahele segamist ja üle rääkimist;
  • kasutada neutraalsemat sõnavalikut, mitte tõmmata arutelu emotsionaalseks;
  • vältida demagoogiat (nt isiku ründamine, sildistamine, hirmutamine autoriteediga jms);
  • keskenduda argumentidele, mitte isikutele.

Õpetame väitlusoskusi:

Tellijate ja osalejate soovitused:

  • Väitluslik koosolek: Minu hinnangul oli ettevalmistav protsess alates ideest-teostuseni väga hästi korraldatud. Pakkumine oli piisavalt detailne, osapoolte piirid, ülesanded ja ootused olid väga selgelt sõnastatud. Enne algust osales koolitaja Kaspar koosoleku teema väljatöötamisel väga proaktiivselt. Kiire ja täpne asjaajamine ja selge eneseväljendus tekitasid 100% usalduse. Koolitajad olid paindlikud ja kohanesid olustikuga (näiteks ruumi kasutus jms). Mulle väga meeldib kui koolitajad kannavad õpetatavat sisu ka oma eneseväljenduses. Koolitus oli väga tasakaalukalt üles ehitatud st teoreetiline osa oli piisava pikkusega ja andis järgnevale praktilisele osale paraja sisendi. Koosoleku ülesehitus võimaldas koolitatavatel leida oma töös mitte just kõige tõhusamaid mustreid ja pakkus heade näidete najal asemele uue arusaamise. 

  • Väitlusklubi: Soovisime leida oma töötajatele koolitusmeetodi, mis pakuks võimalust ühe aasta vältel arendada struktureeritud ja paeluvat esinemisoskust ning suurendaks enesekindlust esinemise ajal. Väitluskoolitus ja asutuses alustanud väitlusklubi on meile sellise formaadi pakkunud. Margo Loori on osalejad pidanud väga heaks suhtlejaks, kes oskab anda läbimõeldud tagasisidet ning omab suurt praktilist kogemust.

Loe lisaks: 

Müüdid väitlusoskuste kohta ja vastused nendele:

1. Väitlemine õpetab inimesi võidu nimel ebaausate vahenditega mõjutama ja petma. Väga hea väitleja on see, kes suudab „musta valgeks rääkida". 
Väitlus õpetab esitama argumente, mis on tõestatud võimalikult adekvaatsete faktidega. Samuti õpetab väitlemine ära tundma vastaspoole demagoogiat ja ebaausaid võtteid ning neile tähelepanu juhtima. Üldiselt, mida rohkem inimesed väitlusega tegelenud on, seda vähem on neil tahtmist või vajadust ebaausaid võtteid kasutada. Oluline on ka mõista, et väitleja ülesandeks ei ole „musta valgeks rääkimine“, alati väideldakse ju selliste teemade üle, millel häid argumente saab tuua mõlemalt poolelt. Kasutades metafoorina sebrat, võib öelda, et üks pool peab suuremaks rääkima sebra valged ja teine pool mustad triibud.

2. Väitlus on ebamoraalne, kuna ta sunnib inimesi minema vastuollu iseenda arvamusega ja kaitsma igasuguseid kahtlaseid seisukohti.
Ka see arusaam põhineb ilmselt väitlusteemade mittetundmisel: väideldakse ikkagi selliste teemade üle, kus mõlemal poolel leidub häid ja põhjendatud argumente. Loomulikult võib väitleja välja tulla asjaga, mida ta ise ei usu, kuid reeglina ei kõla see ka väitluses eriti veenvalt ning seetõttu koostatakse kaasused eeskätt mõtetest, mida ka ise usutakse. Seega õpetab väitlus just tolerantsust oluliste küsimuste mõlemale poole heade põhjenduste leidmise läbi. Tegelikult näitab mõtteviis mustvalgest maailmast, kus väideldavate küsimuste suhtes ühel poolel on 100% õigus, lihtsalt seda, et arvaja ei ole asja piisavalt süvenenud. Ja isegi kui väitleja peab kaitsma seisukohta, mida ta üldjoontes ei toeta, tuleb meeles pidada, et väitlus on vaid harjutus, mis mõeldud osalejate kriitilise mõtlemise ja oma seisukoha selge esitamise arendamiseks.  

3. Väitlus kui protsess on kinni vaid võitmises ning on keskmisele inimesele väga traumeeriv.
See mulje võib jääda väitlustee alguses. Kuid asi ei ole väitluse erilises võistluslikkuses, vaid lihtsalt õppimisajas, mis väitluse puhul kipub kestma vähemalt aasta ning ka pärast selle aja möödumist ei jää väitleja oma arengus seisma. Ehkki võistlusväitluses alati üks pool võidab ja teine kaotab, jõuab enamik väitlejaid umbes kolmandaks väitlusaastaks sinna, kus neil on rohkem võite kui kaotuseid.

Loe English-Speaking Union uuringu lühikokkuvõtte sellest, mis oskusi väitlus õpetab ja mis mõju avaldab - "Debating the evidence: an international review of current situation and perceptions".