Läbirääkimiste vahendaja



Läbirääkimiste vahendaja näol on tegemist sõltumatu, erapooletu vahendajaga, kes otsib koos osapooltega lahendust, mis teeniks võimalikult hästi kõikide osapoolte huvisid.

Kõige osavamgi läbirääkija võib sattuda olukorda, kus tundub, et läbirääkimised on lootusetult ummikusse jooksnud – suhtluspartneriga on tekkinud isikliku mõõtmega konflikt, kumbki pool näeb erinevat lahendust ning ei soovi selles grammigi järgi anda. Näib, et ainus võimalus on läbirääkimistest loobuda. Ent ka sellel võib olla kõrge hind – näiteks rikutud suhete, kasutamata jäetud koostöövõimaluse, saamata jäänud raha, kauba või teenuse või pika ja kuluka kohtuvaidluse näol.

Eelkirjeldatud olukordades on mõistlik kaasata läbirääkimistesse vahendaja. Läbirääkimiste vahendaja näol on tegemist sõltumatu, erapooletu vahendajaga, kes otsib koos osapooltega lahendust, mis teeniks võimalikult hästi kõigi huvisid.

Teenus sobib:
  • läbirääkimistega ummikusse jooksnud osapooltele, kelle jaoks läbirääkimiste ebaõnnestumine toob kaasa otseseid ja olulisi kahjusid, ent kes sellest hoolimata iseseisvalt kokkuleppele ei jõua;
  • osapoolele, kes eelistab läbirääkimised energia ja aja kokkuhoiu huvides läbirääkimised delegeerida vahendajale. 

Läbirääkimiste vahendaja teenuse kasud:
  • konflikti lahendamine läbirääkimiste vahendaja abil on kiirem ja odavam kui alternatiivid, nt kohtuvaidluste pidamine;
  • töö läbirääkimiste vahendaja poolt väljapakutud projektiga aitab vältida vaidlusi erinevate ettepanekute üle, keskenduda selle asemel konkreetsete küsimuste lahendustele;
  • sõltumatu läbirääkimiste vahendaja võib leida uusi lahendusi, milleni osapooled ise varem jõudnud ei ole;
  • läbirääkimiste vahendajale, kes hoiab osapooltelt saadud info konfidentsiaalsena, saab usaldada rohkem infot kui läbirääkimispartnerile;
  • erapooletu osapoole kaasamine võimaldab kasutada tema hinnangut objektiivse otsustuskriteeriumina.


Teenuse osutamisel kasutatakse ühte teksti metoodikat (ing k One-Text Procedure), mida teiste seas on kirjeldanud Roger Fisher and William Ury oma raamatus "Getting to Yes".

Ühe teksti meetod tähendab, et läbirääkimised on kolmanda osapoole poolt vahendatud ja osapooled omavahel kohtuma ei pea ega ühegi dokumendiga iseseisvalt ei tööta. Vahendaja kohtub osapooltega eraldiseisvalt ning kaardistab nende huvidest ja vajadustest lähtudes välja parima lahenduse mõlemale osapoolele. Seejuures ta ei esinda kumbki poolt, vaid keskendub võimalikule lahendusele. Selleks töötab vahendaja pärast esimest kohtumist mõlema osapoolega välja kokkuleppe projekti (teksti), mida vajadusel samm-sammult osapooltega eraldiseisvalt kohtudes parandatakse. Töö ühe lahendusvariandiga (tekstiga) aitab vältida tavapärast olukorda, kus kumbki läbirääkimise osapool kaitseb oma lahendust, investeerides sellesse palju emotsionaalset ja ajalist ressurssi, muutes seeläbi taganemise ja kompromisside tegemise keeruliseks.
Seega kokkuvõtlikult on läbirääkimiste vahendamise protsessi osad: 

  • Vahendaja tuvastab osapoolte huvid ja vajadused.
  • Vahendaja koostab kokkuleppe projekti ja esitleb seda eraldiseisvalt kõigile osapooltele nendepoolseks kriitikaks ja tagasisideks. Osapooled ei saa teksti ise parandada, vaid see käib ainult vahendaja kaudu. Selle protsessi jooksul ei ole osapooltel võimalik kokkuleppele alla kirjutada ega sellest keelduda. 
  • Osapooled tagasisidestavad kokkuleppe projekti senikaua, kuni neil ei ole enam parandusettepanekuid teha või vahendaja hinnangul on leitud parim võimalik lahendus iga punkti osas. 
  • Seejärel valmistab vahendaja ette lõpliku kokkuleppe, millega saavad osapooled nõustuda või millest keelduda. 

Vahendaja sõltumatuse tagamiseks on oluline, et mõlemad pooled on läbirääkimiste vahendamisega nõus ning panustavad sellesse rahaliselt, ideaalis võrdses ulatuses.