Harno vajas protsessi, mis tooks erinevad osapooled ühte ruumi, koguks nende sisendi struktureeritult kokku ja sõnastaks selle lõpuks strateegiliseks raamistikuks. Mitte seminarimärkmeteks, vaid dokumendiks, millega saab edasi töötada. Selleks otsiti välist partnerit ja nii me koostöös Harnoga selle töö 2025 sügisel ära tegime.

Protsess, mida klient ei näe

Alustasime ettevalmistavate intervjuudega. Enne ühegi seminari toimumist kohtusime eraldi partnerkoolide õpetajaga, HTMi esindaja ja juhtnõukogu liikmega. See samm on väga sageli alahinnatud, kuid minu jaoks on see protsessi kõige olulisem osa. 

"Inimesed räägivad kahe inimese vestluses teisiti kui grupis."

Inimesed räägivad kahe inimese vestluses teisiti kui grupis. Sa kuuled pingeid, mida avalikult ei mainita, ja saad aru, mis küsimused päriselt põletavad. Ilma selle eeltööta oleks keerulisem olnud asetada seminaril räägitut õigesse konteksti, küsida detaiseid küsimusi ning eelnevast asjalikke järeldusi teha.

Kaardistusest valideerimiseni

Arendusseminar partnerkoolidega oli protsessi kõige nähtavam osa. Meie ülesanne polnud lihtsalt küsimusi esitada. Alustasime klassikaliselt probleemide kaardistusest, minu töö oli osalejate mõtete struktureerimine ning Inseneriakadeemia rolli fookuse hoidmine. 

Seminaril osaleja peab tundma ennast vabalt enda mõtete väljendamisel ning just moderaatori töö on õigel hetkel suunata nii, et protsessi vastava etapi eesmärgid oleksid täidetud. Kaardistasime kaheksa probleemvaldkonda, millele lahendusi otsisime ning seejärel nende vahelisi prioriteete seadsime. Nõnda sai klient väärtuslikku arusaama programmis osalevate koolide vajadustest ja mina vajaliku sisendi projekti fookuses olnud strateegia kokkupanekuks.

Seminarile järgnesid täiendavad intervjuud sidusrühmadega ja tulemuste valideerimise seminar. Tahtsime kontrollida, kas meie tõlgendus seminari sisendist vastab sellele, mida inimesed tegelikult mõtlesid, ja täita lüngad teemades, mis seminaril pealiskaudseks jäid.

Viis tegevussuunda MATIK-õppe arendamiseks

Viimane etapp oli kokkuvõtte koostamine. Ja siin läheb SpeakSmarti töö tavapärasest modereerimisest kaugemale. Meie ülesanne polnud protokollida, mida öeldi. Tuli mõista, millised probleemid on omavahel seotud, eristada, mida Inseneriakadeemia saab ise muuta ja mis eeldab teisi otsustajaid, koondada lahendused tervikuks ning sõnastada kõik see dokumendina, millega saab edasi töötada.

Ressursside nappus, õpetajate ülekoormus ja koolikultuur tundusid esmapilgul kolme eraldi probleemina. Tegelikult on need tihedalt seotud. Õpetaja, kellel pole aega koostööks, ei katseta uusi meetodeid mitte sellepärast, et ta ei tahaks, vaid sellepärast, et struktuur ei toeta seda. Harno ei saa mõjutada õpetajate palka või tunnijaotuspoliitikat, küll aga on võimalik koolituste, kohtumiste ja võrgustiku kaudu levitada parimaid praktikaid ning toimivaid lahendusi suuremate probleemide keskel. See eristus määrab, millised tegevused on elluviidavad ja millised jäävad headeks soovideks kellegi teise töölaual.

Lõppdokument sisaldas viit tegevussuunda: koolitustegevus, võrgustiku arendamine, koostöö ja partnerlus, heade praktikate jagamine ning MATIK-õppe populariseerimine. Igaühe juures olid konkreetsed tegevused ja seos kaardistatud probleemidega.

Lõpptulemus: strateegiline raamistik

Harno käes on nüüd dokument, millel on sisemine loogika. Probleemid on seotud lahendustega, lahendused on seotud Inseneriakadeemia tegeliku võimekusega ja kogu struktuur arvestab rahastuse raamistikuga. Sisemiselt aitab see prioritiseerida, kuhu aastatel 2024–2026 ressursid suunata. Pikemas plaanis loob see aluse selleks, et MATIK-õppe areng ei sõltuks üksikute entusiastide energiast, vaid oleks süsteemselt toetatud.

"Arutelus on lihtne jääda pinnapealseks, kus kõik nõustuvad, et probleemid on olemas, kuid kompromissidest ei räägita."

Selle projekti juures jäi mulle kõige rohkem meelde pinge, mis tekkis erineva taustaga osalejate vahel. Õpetajal, koolijuhil, poliitikakujundajal ja juhtnõukogu liikmel on erinev vastutus ja erinev ajahorisont. Arutelus on lihtne jääda pinnapealseks, kus kõik nõustuvad, et probleemid on olemas, kuid kompromissidest ei räägita. Minu töö oli luua formaat, kus need erinevused saavad produktiivselt välja tulla. See on modereerimise kõige nüansirikkam aga ka kõige huvitavam osa.

Kui Sinu organisatsioon vajab abi selleks, et keerulisest olukorrast argumenteeritud arutelude toel selge plaan sünniks, võta julgelt ühendust.









Kristin Parts
Koolitaja ja moderaator

Kristin Parts on tegelenud väitlusega 2008. aastast alates, olles nii tegevväitleja, kohtunik, treener, väitlusklubijuht, korraldaja ja väitlusõpetaja. Tänu sellele on Kristin väga oskuslik argumenteerija ja tegutsedes SpeakSmartis koolitajana annab seda oskuste ühiskonnale tagasi. Lisaks sellele on ta juhtinud ülikooli väitlusklubi, korraldanud lugematul hulgal väitlusüritusi, osalenud show-väitlustel, läbiviinud kümneid lühikesi töötubasid õpetajatele ja noortele ning koolitusi argumenteerimise vallas täiskasvanutele. Kristin on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureusekraadiga ning töötanud SpeakSmart omaniku Eesti Väitlusseltsi juhatuse esimehena.