Põhjus peitub selles, et maailm on nõnda suur ja võimalusterohke, et võimalikke viise, kuidas asjad juhtuda võiks, on lõputult. Loogiline argument ei peagi näitama, et asjad juhtuvad kindlasti kirjeldatud viisil, vaid et üks või teine võimalus on tõenäolisem kui mõni muu.   

See ei tähenda, et igasugust põhjendust saaks loogiliseks pidada. Kui arvamus tundub ebaloogiline, on ilmselt sisse lipsanud arutlusviga. Nõnda nimetatakse levinud viise, kuidas inimesed oma loogikaga rappa jooksevad. 

Järgnevad neli nõuannet on mõeldud selleks, et oleks lihtsam neid vigu vältida ja selleks, et mõistlikult reageerida teiste inimeste sooritatud vigadele. 

1.     Kõige lihtsam abinõu – tea levinud arutlusvigu!

Mida vähem on vaja kulutada energiat sellele, et aru saada, kas tegemist on arutlusveaga või mitte, seda rohkem on neid võimalik märgata nii enda kui teiste jutus. Kõige parem viis vigase loogika vältimiseks on juba ette teada, missugused levinumad loogikavead välja näevad. 

SpeakSmarti koolitaja Anna Karolin on 2015. aastal kirjutanud Postimehele artikli, kus toob välja mõned levinumad arutlusvead ja selgitab lühidalt, miks on tegemist kehva loogikaga. 

Ingliskeelset materjali, mis samuti levinumaid arutlusvigu tutvustab, on internetist võimalik leida, kasutades otsingus sõnapaari logical fallacies. 

2.     Mõtle, miks ja kuidas mingi seisukoht võiks loogiline olla

Kui nimekiri levinumatest vigadest pole veel päris peas, ei ole vaja veel meelt heita. Reeglina saame aru, et põhjendustes on midagi valesti, isegi kui me ei tea täpselt, mis see olla võiks. 

On kaks lihtsat kontrollküsimust, mida saab endalt sellisel puhul küsida. Esiteks: miks võiks antud seisukoht olla põhjendatud? Teisisõnu: millised eeldused on vajalikud selleks, et see väide saaks olla loogiline? 

Teiseks: kuidas võiks antud seisukoht olla põhjendatud? Seda võib nii lahti mõtestada: kuidas võiks välja näha loogiline põhjuslik jada mõistlikest eeldustest selle väiteni? 

Kui kummalegi küsimusele vastates tekib raskusi, on see üldiselt hea märk sellest, et esitatud loogika ei pea tegelikult vett. 

3.     Märka, kui sind üritatakse ebaloogiliste põhjendustega mõjutada

Arutlusvigadel on ka teine nimi – demagoogiavõtted. Selle sõnaga tähistame reeglina tahtlikult vigast loogikat, mida võivad esitada näiteks poliitikud. Kui see juhtub, on sel ka lihtne põhjus. Nimelt jätavad paljud arutlusvead mulje, nagu tegemist oleks loogilise põhjendusega, kuid tegelikult rõhuvad hoopis argumenteerija mainele või kuulaja emotsioonidele. 

Maine ja emotsioonide kaudu kipub olema lihtsam inimesi mõjutada kui puhta loogika abil. Kahjuks on selline manipulatsioon kehva põhjendusliku väärtusega ja inimesed, kes lähevad heausklikult nende õnge, võivad ühel hetkel avastada, et alguses olulistena tundunud argumendid osutusid lõpuks sisutühjaks.

Sisuliselt ei erine demagoogia arutlusvigadest. Et vältida nende lõksu langemist, tasub mõelda, kas esitatud väide tekitab sinus tugevaid emotsioone või oled sa seda valmis uskuma või kõrvale jätma puhtalt selle pärast, kes selle esitas. Kui vastus kummalegi neist küsimustest on jah, on kasulik panustada natuke lisaenergiat selleks, et veenduda, kas antud põhjendus on ka päriselt loogiline. 

4.     Eelda, et inimesed on tegelikult siiski head

Argumenteeritud suhtlus eeldab vähemalt kahte osapoolt ja kui enda mõtlemisest õnnestub loogikavead välja juurida, ei saa seda eeldada kellegi teise puhul. See, et suhtluspartner sooritab mõne arutlusvea, ei tähenda veel, et ta teeb seda (paha)tahtlikult või et tema seisukoht on selle tõttu tervikuna mõttetu. 

Keskendumine teise inimese vigadele võib viia konfliktini, kus argumenteeritud ratsionaalne suhtlus muutub võimatuks. Selle asemel on kasulik eeldada, et ka teise osapoole mõtetes on midagi väärtuslikku. Kui on võimalik esinenud viga parandada ilma, et seisukoht tervikuna sellest ohtu satuks, tee seda esimesena ja alles siis mõtle, kas tegemist on veenva argumendiga või mitte.

Ka juhul, kui vastaspoole arvamusega nõustuda ei saa, tasub see arvamus ära kuulata ja üritada aru saada, miks ta seda arvab. Esiteks on inimesed reeglina rohkem valmis teisi kuulama, kui nad tunnevad, et nende arvamust on juba kuulda võetud. 

Teiseks kipume me kõik oma peas asju terviklikumalt läbi mõtlema, võrreldes sellega, mis me välja ütleme. See, mis võib meile tunduda ilmselge, ei pruugi seda olla teiste jaoks. Teinekord on loogika küll olemas, aga välja ütlemata. Sellistel puhkudel on oluline seda võimalust teadvustada, kuid lasta lüngad täita inimesel, kes algselt seisukoha esitas, sest vastasel juhul võime need lüngad oma peas täita teistmoodi. 

Mõnikord võib tunduda, et oma seisukohtade loogiliselt põhjendamine on keeruline ja tüütu tegevus. Siiski on loogiline argument tihti veenvam ja tugevam argumendist, mis põhineb ainult faktilisele tõestusmaterjalile. Selleks, et loogika vett peaks, pole tavaliselt vaja teha muud, kui vigu vältida. Neid nelja lihtsat nõuannet järgides saad veenduda nii enda kui teiste seisukohtade paikapidavuses ja tulemuseks on paremad, mõistlikumad ja argumenteeritumad otsused. 

SpeakSmart on Eesti juhtiv argumenteeritud suhtlemisoskuste koolitus- ja konsultatsioonifirma, mille missioon on aidata inimestel ja tiimidel efektiivselt suhelda, argumenteeritult mõelda, oma seisukohti väljendada ja otsustada. Ettevõte on kaheksateistkümne tegevusaasta jooksul koolitanud üle 22 000 inimese.